Meistritest, tarkadest, teadjatest jt sellistest on palju mõistujutte loodud.
Kõigis neis on ivasid, mida kõrva taha panna ning püüda oma elus järgida.
Siinkohal jutt Meistrist, tema õpilasest ja rändajast.
Elasid kord mägedes Meister ja õpilane, eremiidid.
Ükskord ütles Meister õpilasele:
„Täna läheme inimeste juurde ja hakkame nende küsimustele vastama.”
Laskusidki mägedest alla, tee peale, istusid teeäärde maha ja hakkasid ootama…
Varsti hakkasid inimesed tulema ja Meistrile küsimusi esitama… elu mõttest, maailma ja universumi korraldusest jne.
Aga Meister vaikis.
Kui aga tasapisi pimedamaks hakkas minema ja inimesed laiali läksid, ilmus teele rändaja.
Rändaja lähenes Meistrile ja õpilasele ning küsis:
„Head inimesed, öelge, kuidas ma saan „sinna” külakesse….”
Ning äkki hakkas Meister rääkima, hakkas seletama, kuidas sinna külakesse jõuda.
Lõpuks otsustas Meister rändurit veel saatagi, kanda tema kotte.
Kui nad olid rändurit aidanud, siis hakkasid enda koju tagasi minema, mägedesse.
Õpilane kõndis kaua ja vaikis….
Aga hiljem ei pidanud enam vastu ja esitas Meistrile küsimuse:
„Meister, miks sa täna, kui inimesed tulid ja esitasid selliseid tarku küsimusi, miks sa vaikisid?
Aga tasus vaid mingil ränduril tulla ja teed küsida, siis sa järsku hakkasid rääkima, ja vähe sellest, sa isegi otsustasid teda saata…?”
Ja Meister vastas:
„Seepärast, et terve päeva jooksul oli see ainuke inimene, kes teadis, mida ta tahab….”
Tõlkinud Ingrid Soosaar (Prass).
CopyRight ©
Allikas:
elims.org.ua
Kommentaarid puuduvad