Stress. Kuidas sellega hakkama saada. Hinge vanus ja stress (II osa)

Stress ja lõdvestumine – need on kaks vastandlikku olekut, mis inimese kehas teineteist tasakaalustavad.

STRESSIST..

styleantistress.ru
Stress avaldub alati mingi füsilooogilise reaktsioonina. See reaktsioon toetab keha tasakaalustatust. Seetõttu piiratud koguses on stress organismile isegi kasulik. Tugev ja krooniline stress aga võib viia haiguste ning isegi surmani.

Inimene, kes kogeb kroonilist stressi, ei suuda enam adekvaatselt vastu võtta seda, mis toimub tema ümber. 
Kogu tema energia on suunatud rahutusega võitlemisele ning seepärast on ta koormatud iseendaga ega ole tähelepanelik.

Stress koguneb erinevates kehaosades: lihastes, liikmetes, siseorganites, kõõlustes jne. Sisuliselt ladestuvad energia ülejäägid. 
Mõtted ja emotsioonid genereerivad energiat, mis ei avaldu alati täielikult ning lahkub kehast. Need energiakogumikud lõhuvad organismi loomuliku funktsioneerimise ja harmoonia, avaldudes sageli häirete ning haigustena.
Näiteks kroonilised hirmud, viha, kurbus jpt emotsioonid avalduvad lihaspingetes.

Tugeva stessi korral häirub koostöö tšakrate vahel.
Kui te näiteks muretsete armastatud inimese elu pärast, siis aktiviseerub teie 1. tšakra ehk instinktiivne keskus ja hakkab saatma ärevaid signaale teistele tšakratele.

Tugeva stessi korral kannatab harilikult 3. tšakra ehk tahtejõu keskus, mis on liikumisega seotud keskus. 
Saades käsu tegutseda, on see tšakra sunnitud ootama. 
Mida halvem koostöö tšakrate vahel, seda vähem inimene teadvustab, mis temaga toimub. 
Tema teadvus on justkui udu sees. 
Just seepärast hakkavad stressiolukorras tegema rumalusi ka need inimesed, kes muidu on väga rahulikud ning mõistlikud.

Reaktsioon stressile sõltub teie tsentreeritusest.
Kui te olete tsentreeritud intellektuaalselt, siis hakkate oma stressi üksikasjalikult teistega arutama.
Kui aga emotsionaalselt, siis saate tundma stressi, mis avaldub depressiooni või vihana.
Kui olete tsentreeritud motoorselt, siis avaldub stress kehas valuna (kõhus, peas, maohaavandina, koliitidena jne).



STRESSIGA HAKKAMA SAAMISEST...

Tuleks alustada stressi allika määramisega.

indebo.com/blog
Selleks oleks vaja regulaarselt tegeleda meditatsiooniga – 
kasvõi 15 minutit päevas.
PS!
Meditatsioon ei tähenda tingimata joogapoosis vaikuses olelemist. Tegelikult on see palju lihtsam. 
Vaata sellest lähemalt: 

Meditatsioon on üks peamisi võimalusi stressist vabanemiseks ning soodustab ka hingelist ning kehalist tasakaalu.

Sel ajal kuulate oma keha ja määrate, kus on seal kogunenud stress ning kuidas see avaldub.
Keskendumise ajal kontrollite lühidalt oma mõtteid, emotsioone, maailmavaadet, määratledes, millises valdkonnas on tasakaal häiritud.

Võite esitada endale järgmisi küsimusi:
„Mis mind täna muretsema paneb? 
Mida on mul vaja teha, et stressist vabaneda? 
Kas see, mis mind häirib, on nii tähtis? 
Kas ma võiksin nende asjade pärast vähem muretseda? 
Mis on minu jaoks kõige tähtsam? 
Mida ma tahan?”

Keskendudes saab luua kontakti oma instinktiivse keskusega (1. tšakra).

marinasmolenskaya.ru
Noortel hingedel (noortes kultuurides, noortes ühiskondades) on igaühel selline sisemine programm, mille kohaselt on stress vajalik ellujäämiseks, pärinedes algupärastest ühiskondadest, kus ellujäämine sõltus reaktsioonist „võitle või põgene!”.
Püüdke oma instinktiivset programmi ümber programmeerida, viia vastavusse kaasaegsete elutingimustega.
Siin tuleks tegelemist stressiga alustada kõigepealt oma hirmude analüüsimisest, mis on seotud ellujäämisega. 
Esitada endale küsimusi: 
„Millega on need hirmud seotud? Kas tööga? 
Kas kardate jääda ilma tööta, ilma rahata? 
Kas kardate, et armastatud inimene hülgab teid? 
 
Mida suurem hirm, seda suurem stress.

Stress segab karmaga töötamist, sest rikub teie tsentreerituse, viib teid tasakaalust välja.
Seega segab stress töötamist ja inimestega suhtlemist. Ta ei aita ellu jääda, sest töötamine kurnatuseni ei ole mitte alati kõige parem tegutsemisviis.
Paljudel juhtudel on kasulikum natuke tagasi tõmmata ja puhata. Niisiis... analüüsige oma hirme.


Saavutades meditatsiooni abil teadvuse rahuliku ja neutraalse oleku, hakkate palju selgemalt endale ette kujutama, mida tahate ja kuidas seda saavutada.

Leides meditatsiooni abil oma elu stressi allikad, püüdke viia nende hulk võimalikult minimaalseks ning lõdvestuda võimalikult tihti.

Miski ei vähenda stressi rohkem kui täielik puhkus.
Puhkus – see tähendab, et te ei tee tõesti mitte midagi või siis on see vähetähtis tegevus ehk tühiasi.

blog.vitalchek.com
Vanadele hingedele (neist enamusele) oleks vaja töö ja puhkamise suhet 2:1.

See tähendab 2 tunni töö kohta 1 tund puhkust 
või iga 2 tööpäeva järel 1 päev puhkust,
ja iga kuu 20 päeva tööd ning 10 päeva puhkust.
Aga siiski mitte nii, et 2 aastat tööd ja 1 aasta mittemidagitegemist.

Kui töötate liiga palju ning puhkate liiga vähe, siis teie töö tootlikkus langeb.
Maksmaalne tootlikkus on võimalik ainult siis, kui on 2 tööpäeva ja siis 1 päev puhkust.

Üleväsimus rikub füüsilise ja hingelise tasakaalu kehas.
Klassikalised ületöötamise nähud: kõrge vererõhk, südameatakid, maohaavandid, depessioon, töövõimekuse langus.

Niisiis, stress alandab töövõimekust ning on üldse kahjulik.
Noores ühiskonnas (noorte hingede ühiskonnas) arvatakse, et stress paneb paremini töötama.
Aga paljud,eriti vanad hinged, seda arvamust ei jaga ning püüavad oma elus stressi minimaalseks viia.

theyogadoor.com
Kui olete stressi allika avastanud, siis tuleks stressist ka vabaneda. Sellest stressist, mis on kehasse kogunenud. 
Krooniline stress teatavasti kutsub esile struktuurseid muutusi lihastes.
 
Need energeetilised blokeeringud võib eemaldada spetsiaalsete venitusharjutustega või hatha jooga poosidega. 
Olenevalt sellest, millises kehaosas energiablokeeringud on. Osadel on kogunenud jalgadesse, teistel õlgadesse jne.
On ka teisi kaasaegseid õpetusi, võimalusi, mis hõlmavad sügavat mõttetasandit kuni keha stressist vabastamiseni. 
Mis meetod kellelegi sobib, see on individuaalne.


Noortel hingedel aitab stress saada ning omandada neile vajalikke kogemusi.

Vanade hingede jaoks ei ole stress üldse nii kasulik. See isegi segab tema hingelist kasvu.
Kui olete vana hing, siis on teil vaja arvesse võtta mõningaid asju.
Esiteks..
Kui tegelete mittearmastatud tööga, siis kogete stessi ja seeõttu ei ole te võimeline produktiivselt töötama. Kui teile ei meeldi koht, kus elate ja töö, mida teete, siis suhtute ka endasse mittearmastusega. See alandab teie enesehinnangut ja aeglustab hingelist kasvu.
Teiseks..
Olla hingeline või vaimne, see ei tähenda negatiivsete situatsioonide loomist ainult seetõttu, et teil „ei ole võimalik teisiti tegutseda”.
Kolmandaks..
Te võite iga hetk muuta oma elukäiku, sest te olete juba kogenud selle planeedi uurija.
Kui hakkate tegelema sellega, milles näete harmooniat ja ilu ning mis toob teile rahuldust, siis teie sisemine jõud saab pidevalt kasvama.



STRESS VÕI HIRM?

Väga raske on üheaegselt võidelda nii oma hirmude kui ka stressiga.
Ebameeldiv olukord loob stressi ja segab hingelisest arengut.
Katse saada hakkama hirmudega, mis on seotud püüdega tulla välja sellest situatsioonist, viib samuti stressini, kuid mis on juba natuke teist tüüpi.

Ebameeldivas olukorras kogete mitte ainult stressi, vaid ka meeleheidet ning isegi igavust.
Näide...
Kui teie mees joob, kaotab hasartmängudes kogu raha ja peksab teid, siis kannatate mitte üksnes tugeva stressi käes, vaid ka igavuse, apaatia ning jõuetuse käes.

styleantistress.ru
Teisest küljest, alustades võitlust hirmudega, mis on seotud ebameeldivast olukorrast väljumisega, kogete mõningast ärevust. 
Tunnete jõu juurdetulva, mida ei peata mitte mingi hirm.
Sellised momendid kiirendavad hingelist arengut.

Seetõttu tuleks oma hirmudega võidelda, selle asemel, et elada pidevas rahutuses.

Enamus vanasid hingi eelistavad oma aega ise korraldada ning tegeleda sellega, mis nende hingelist kasvu soodustab – ümbritseva maailma parendamisega ja teiste inimeste teenimisega.




PS!
Kuidas avaldub stress erineva vanusega hingedel, sellest loe artikli I osast: hinge-vanus-ja-stress-i-osa.html



Tõlkinud Ingrid Prass.
CopyRight ©

Allikas:
Хозе Стивенс, „От Дао - Земле”
(Jose Stevens, „Tao to Earth”)

Postita kommentaar

Copyright © Manaratas. Designed by OddThemes