Hinge vanus ja stress (I osa)

moonshaman.com
See, kuidas me reageerime stressile, sõltub erinevatest asjadest, kuid paljuski just sellest, kui vana on meie hing.

Vanemate hingede reageering stressile on keerulisem kui noorematel.



Hingest ja hinge vanusest saab lühidalt lugeda siin: hing-ja-hinge-vanus-ehk-inimese-vaimsed.html

Hinge loomisest saab lugeda siin: 
Niisiis...


BEEBIHING

Beebihinged püüavad viia stressi oma elus minimaalsele tasemele, sest tahavad võimalikult kiiresti harjuda oma kehaga ning õppida ellu jääma.
Neil on kerge stressi esile kutsuda. Seetõttu tunnevad nad ennast keerulistes ning stressirohketes ühiskondades, (rahva)hulkades ja gruppides ebamugavalt.
Nad eelistavad vaikseid kohti, mis asuvad ekvaatorile lähemal, kus on vähe muutusi ning lihtne ellu jääda.

Beebihinged reageerivad stressile endasse sulgumise või siis emotsioonide plahvatusega. See reaktsioon meenutab väikese looma reaktsiooni, looma, kes ärahirmutatuna või nurka aetuna kas muutub vaikseks ja liikumatuks või siis saab haaratud raevust ning paanikast.

Reeglina kasutavad beebihinged stressiga võitlemiseks kahte meetodit – stressi allika eemaldamine või siis absoluutne piiramine.
Näide...
Nagu näiteks ka väike laps, kes püüab võtta loote asendi või siis kõvasti karjuda. Te peate siis teda kas rahustama või õrnalt, kuid kindlalt keelama tal karjumast.


LAPSHING

Lapshinged taluvad stressi samuti halvasti ning eelistavad mõõdukat, rahulikku elu mittesuurtes ühiskonnagruppides.

Lapshinge vanuseetapi lõpupoole hakkab hing eksperimenteerima tugevate stressidega, et valmistuda ette järgmiseks, noore hinge etapiks, mida iseloomustab suur hulk stressi.
Nende eskperimentide läbiviimiseks asutab ta ennast tööle mingisugusesse riigiasutusse, näiteks kohtusse.
Samas väga tugevale stressile võib ta reageerida ikkagi samamoodi nagu beebihing, st segaduse ja kangestumisega või raevuka rünnakuga ohu allika suunas.

Lapshinged ei analüüsi stressi ning reageerivad sellele füüsiliselt, mistõttu on tihti haiged.
Nad püavad ühiskonna või grupi stressitaset alandada, propageerides seadust ja korda. Mida rohkem korda nende elus, seda vähem nad muretsevad.
Lapshinged on mures homoseksuaalide ning „värviliste” olemisoluga nende keskkonnas. Seetõttu taotlevad selliste seaduste vastuvõtmist, mis piiraksid selle kategooria kodanike õigusi.


NOORED HINGED

Noored hinged püüavad stressi oma huvides ära kasutada.
Nad elavad aktiivset elu, mis on täis erinevate väliste faktorite toimimise tõttu tekitatud stressi.
Nad mängivad sise- ja välispoliitika, kõrgemate akadeemiliste ringkondade, spordi, suure kapitali ning meelelahutusäri suurt mängu.

Halastamatu konkurents ja pidev surve, mis nendele valdkondadele iseloomulik on, sunnivad noori hingi selliste stressiga võitlemise vahendite poole nagu alkohol, seks ja narkootikumid.
Alles noore hinge vanuse viimastel etappidel hakkab noor hing lõpuks taipama, et tema stressi allikaks on tema ise.
Stressiolukorda sattudes võtavad noored hinged vastu kiirustavaid otsuseid.
Need otsused viivad neid veelgi stressirohkematesse situatsioonidesse, luues nõiaringi.

Näide...
Kujutage ette ettevõtte juhti, kellel on tugev stress seoses sellega, et konkureeriv firma tahab tema äri üle võtta. Kui selle firma vastavad katsed on edukad, siis see ettevõtte juht kaotaks töö. Ta on tööd rabanud hommikust õhtuni, naine ja lapsed ei ole teda praktiliselt üldse näinud. Kui nüüd stress veelgi suureneb, siis loob ta armusuhte oma sekretäriga, sest tahab lõdvestuda natukenegi, kasvõi korraks unustada selle, mis teda muretsema paneb. Kuid see side halvendab tema suhteid oma naisega, ning siis hakkab ta jooma, et pinget maandada.
Pole raske ette kujutada, millega see kõik lõpeb.

Kuna lääne ühiskond koosneb peamiselt noortest hingedest, siis eksisteerib selles stereotüüp, et stress tõstab töötegemise tootlikkust.
Seetõttu langevad paljud vanemad hinged samasse lõksu nagu ka see eelpoolmainitud ettevõtte juht.



KÜPS HING

Küpsed hinged peavad stressi vajalikuks, sest see võimaldab kogeda paljusid erinevaid emotsioone.
Küpsed hinged loovad sageli ise stressiolukordi ja annavad oma elule teadlikult dramaatilise varjundi. Selleks, et kogeda mingeid tugevaid tundeid.
Küpse hinge vanuse algtasanditel olijad (st need, kes alles hiljuti olid veel noored hinged), loovad stressisituatsioone aktiivselt.
Näide.. justkui ladina-ameerika teleseriaalides.

Kuna küpse hinge tsükkel on väga keeuline, kolivad küpsed hinged aeg-ajalt vähem stressi tekitavasse olekusse, aga seda mitte kauaks. Veidi puhates, sukelduvad nad uuesti suurte linnade julma maailma.

Stressiga võitlemiseks kasutavad küpsed hinged kõige rohkem psühhoteraapiat ja filosoofiat.

Nad hakkavad stressi allikat otsima iseendas, kusjuures sageli sellega liiga hoogu minnes, ennast kõigis oma probleemides süüdistades.
Vahel saavutab küpse hinge sisemine stress sellise mõõtme ehk suuruse, et tema isiksus ei pea vastu ning laguneb. Sel juhul on vaja spetsiaalset ravi.
Kindlasti ei sobi, kui abiandjaks ehk ravitsejaks on siis keegi noorem hing.


VANA HING

Kui suureneb vajadus karma läbitöötamiseks ning hingelise arengu kiirendamiseks, hakkavad vanad hinged aktiivselt vabastama ennast liigsetest välistest stressiallikatest.

Sageli on nad kahevahel. Ühest küljest püüavad luua rahulikku ja harmoonilist elu, teisest küljest püüavad jälle võimalikult kiiresti karmat läbi töödelda ning tsüklit lõpetada.
Karma läbitöötamine nõuab aktiivset tegevust ja stressiolukordadest osavõtmist. Seetõttu võivad vanad hinged täielikust rahulolekust üle minna tormilisele tegutsemisele, ja seda sageli ühe eluea jooksul.

Kuna vanad hinged on oma varasemate elude jooksul elanud palju aktiivsematel etappidel, siis tuleb neil nüüd lahendada mõned tõsised probleemid.
Esiteks... neil on vaja midagi teha mälestuste ning eelmistest eludest jäänud stressidega.
Teiseks... need vanad stressid tugevnevad, kui vana hing elab noores ühiskonnas (st kus valdavalt on noored hinged).
Kolmandaks... vanasid hingi on ära tüüdanud see rahutu sebimine, see „rotipesa”. See on nende jaoks igav. Seetõttu kalduvad nad mittemidagitegemisele ning ei püüdle selle poole, mida meie ühiskonnas on harjutud nimetama eduks.
See kõik loob suurepärase stsenaariumi intensiivseks tööks isikliku karmaga, mis on seotud madala enesehinnanguga.

Vanade hingede laiskus kutsub neis esile isikliku alaväärsustunde. Nad kalduvad ennast hindama oma töö tulemuste järgi. Selles ongi nende peamine eksimus ehk eksitus.

Suurem osa vanadest hingedest püüab elada kombel, mis meenutab pensionäride eluviisi, kusjuures see püüd võib tekkida neil juba lapsepõlves.
Näide..
Kui küsida 14-aastaselt teismeliselt vanalt hingelt, et mida ta tahaks teha, siis vastaks ta – minna pensionile. Ta veel ei tea, kuidas seda teha, aga teadmine kavatsusest on juba formuleeritud.

Vana hing tunneb juba üsna iga oma Maal kehastumise elu alguses ennast nii nagu oleks tal juba täitunud 50 või 60 eluaastat.
Nii mõtlevad nad pidevalt sellest, kuidas juba rutemini saaks jätta töö ning minna kuhugi lõunamere saartele puhkama. Aga sageli nad endale seda siiski ei võimalda.

Sel kombel loovad vanad hinged ise stressi, kompenseerides oma vastumeelsust väljendada ühiskondlikku aktiivsust.
Nad arvavad, et stress sunnib ehk piitsutab neid tagant, olema aktiivne ning töökas ühiskonna liige, samamoodi „nagu on kõik”.

Meie ühiskonnas edu – see on kolm autot ja neil maja. Kui teil seda ei ole, siis võite ennast tunda ebatäiuslikuna.

Vaatamata sellele, et vanad hinged on stressile kalduvad, on nad siiski orienteeritud oma sisemaailmale ning võimelised saavutama hingerahu.



PS!
II osas tuleb juttu sellest, mida siis selle stressiga teha. Loe: stress-kuidas-sellega-hakkama-saada.html


Tõlkinud Ingrid Prass.
CopyRight ©


Allikas:
Хозе Стивенс, „От Дао - Земле”
(Jose Stevens, „Tao to Earth”)

Postita kommentaar

Copyright © Manaratas. Designed by OddThemes