60 söödavat ja tervislikku taime Eesti looduses

wildplantforager.com
Siinkohal ei tule juttu mitte marjadest, mida samuti loodusest leida võib, sest neid me enam-vähem teame kõik nagunii.

Aga on veel palju teisi taimi, mis sisaldavad ohtralt kasulikke aineid, mineraale ja vitamiine, olles meile vägagi kasulikud ehk tervistavad, mitte ainult ei täida kõhtu.



Nende hulgas on nii ravimtaimi kui ka neid, mida tavaliselt ikka ainult umbrohtudeks peetakse.

Kuid ka umbrohtudest on kasu.

Järgmises loetelus on lühidalt kirjeldatud iga taime, kuidas teda kasutada.

Taime enda täpsema kirjelduse ja kasvukoha kohta on toodud lingid, kuhu klikkides infot saab.

Niisiis.. 60 söödavat taime meie looduses:

  1. AASRISTIK ehk PUNANE RISTIK
    Õied, lehed. Värselt salatisse. Kuivatatult maitseainena. Lehtesid saab kasutada „hapukapsa” tegemisena. Kuivatatud õisi saab lisada leiva hulka. Tarvitamisel ei maksa liialdada.

  2. HAISEV KUREREHA en.wikipedia.org
    ANGERVAKS
    Sobivad noored lehed, kasvud, juured, õied.

  3. HAISEV KUREREHA
    Kõik taimeosad on söödavad. Värsked lehed salatiks või tee jaoks. Õied, lehed, juured võib kuivatada, teha hiljem teed või kasutada maitseaineks.

  4. HANIJALG
    Noored lehed salatiks ja supi sisse. Juuei võib keeta ja praadida nagu kartulit. Kuivatatud juurtest saab teha jahu, küpsetada kakukesi ja pannkooke.

  5. HAPU OBLIKAS
    Lehed. Supid, pirukad, salatid. Toiduvärviks. Ei soovitata tarbida igapäevaselt, sest pideval söömisel võib tekitada neeukivisid.

    Sobib ka hapu oblika sugulane VÄIKE OBLIKAS 
    Võib süüa lehti, kuid mitte palju, sest võivad põhjustada neerukivide teket.

  1. HIIREKÕRV naturalmedicinalherbs.net
    HIIREKÕRV
    Noored lehed, salatites, suppides, lihamaitseaineks. Roheline sobib sissesoolamiseks. Viljad (kõdrakesed ehk „hiirekõrvad” koos seemnetega) on sinepimaitselised, neid kasutatakse maitseainena või jahu tegemiseks, leiva küpsetamiseks.

  2. HOBUOBLIKAS
    Lehed. Salatid, supid.

  3. HUMAL
    Sobib kasutada humalakäbisid, noori kasvusid, lehti. Noori kasvusid tarvitada nagu lillkapsast või sparglit, panna salatisse, teha suppe, hautada oos köögiviljadega, praadida.

  4. HUNDINUI
    Tarvitatakse kevadisi kasve ja juuri. Juuri küpsetatakse kui kartuleid. Kuivatatult saab jahu, sellest aga putru või kakukesi. Võib marineerida. Juurtelähedasi noori lehti võib panna salatisse või hautada. Eelnevalt pesta ja keeta soolases vees.

  5. JÄRVKAISEL en.wikipedia.org
    JÄNESEKAPSAS
    Lehed suppides, salatis, maitseainena, hapudes jookides. Tuleb tarvitada mõõdukalt, mitte liialdades.

  6. JÄRVKAISEL ehk JÄRVEKÕRKJAS
    Juurikad, sügisel või kevadel. Nes peenestada ja keeta kuni 50 minutit, saab magusa keeduse. Juuri võib tarvitada leiva asemel. Kuivatatud juurtest saab leivajahu. Värskete kasvude juurelähedane osa on mahlakas ja magus, võib süüa värskelt. Võib küpsetada sütel või kuumas tuhas nagu kartulit, pärast eemaldada koor. Selle taime söömisega ei tohi liialdada.

  7. KAPSASROHI
    Kõik osad – seemned, õied, lehed – on söödavad.

  8. KASSINAERIS et.wikipedia.org
    KARULAUK
    Lehed, juured. Salatid, supid.

  9. KASSINAERIS
    Kõik taimeosad on söödavad. Kõige poplaarsem kasutus on salatites ning maitserohelisena. Pähkli aroom.

  10. RAKVERE RAIBE EHK HARILIK TÕLKJAS

    Noori, alla aasta vanuseid tõlkjaid võib korjata ja neist salatit teha, samuti keeta ja supi sisse panna.
    http://efloora.ut.ee/Aegna/species/5050.html

    Sobib ka tema sugulane, KOLLAKAS (läänekollakas, kaarkollakas)
    Lehed, noored kasvude nne õitsemist (eelnevalt puhastada koorest), õied õitsemise alguses. Supid. Maitseainena. Meenutab redise maitset. Vastunäidustused: soolestiku haigused, mao haavandtõbi.

  11. KONNAROHI http://oldboy.icnet.ru
    KONNAROHI
    Toiduks tarvitatakse juuri, nagu kartulit.

  12. KORTSLEHT
    Noored lehed, noored kasvud. Salatid, supid.

  13. KOPSUROHI
    Salatites, suppides. Võib ka värskelt süüa. Väga hea avitaminoosi korral.

  14. KÕRVENÕGES
    Ürt – lehed, õied, varred. Supid, hautised, salatid. Et ei kõrvetaks, on soovitav enne keeva veega üle valada.

  15. KÕÕLUSLEHT
    Sügisesed mugulataolised moodustised, toorelt, keedetult, küpsetatult, moosina. Maitse toorena meenutab pähklit, moosina kastanit, küpsetatult kartulit.

  16. KÄBIHEIN /theseedsite.co.uk
    KÄBIHEIN
    Noored lehed ja varred toorelt salatisse. Kogu taime võib keeta ning kasutada kui „rohelist” toidu jaoks.

  17. LAANESÕNAJALG
    Noored kevadised kasvud. Keeta eelnevalt 10 minutit soolases vees, vesi valada äea. Tarvitada salatiks, marineerimiseks, praadimiseks jne. Maitselt meenutab seeni.

  18. LAMAV RISTIK
    Söödavad on õied, lehed, seemned. Lehed – salatid, omlett, mahl, võileibadele jne. Õied sobivad tee tegemiseks. Seemneid võib röstida, teha jahu.

  19. LUIGELILL
    Juurikas pesta, keeta nagu kartulit, eemaldades pärast koore. Juurikas sobib koos singiga praadimiseks. Kuivatatud juurtest saab jahu ning teha leiba. Pruunistatud juurikatükkidest saab kohvi.

  20. LÕHNAV KUMMEL pnwflowers.com
    LÕHNAV KUMMEL
    Õienupud on head niisama värskelt ampsata. Õisi ja lehti võib panna ka salatisse. Õisi võib kuivatada ja teha jahu. Sobib teeks.

  21. MAAJALG, harilik
    Noored lehed, salatis või keedetuna. Võib lisada ka supile, hautatud lihale, omletile, lisada üülule (nagu humalatki).

  22. MAAMÕÕL
    Noored lehed salatisse. Juured maitseainena.

  23. MAARJAOHAKAS
    Lehed salati või maitserohelisena. Varsi saab kasutada nagu sparglit, keedetuna, küpsetatuna.

  24. MALTS, hanemalts, erinevad alaliigid
    Lehed. Supid. Omletis. Kotletid. Värskelt salatis. Seemnetest võib teha putru. Võib põhjustada allergiat.

    MERIKAPSAS thewildflowersociety.com
    Valge hanemalts. Noori lehti ja varsi võib süüa värskelt või keeta.
    (PS! Söögiks ei sobi haise hanemalts, mis Eestis küll ei kasva)

  25. MERIKAPSAS
    Noori lehti ja võsusid võib tarvitada toiduks nii toorelt kui keedetult, kuid maitselt on valgest peakapsast kibedam.

  26. METS-HARAKPUTK
    Noored lehed ja varred. Värskelt või supis.

  27. NAAT
    Lehed. Supid, pirukad, värskelt salatis jne.

  28. NURMLAUK flickr.com/photos/ericinsf
    NURMLAUK
    Võileivakatteks, salatites, pestodeks, maitseroheliseks.

  29. NURMENUKK
    Õisi ja lehti kasutatakse salatitesse ja ka niisama värskelt söömiseks. Ühes päevas on soovitav süüa kuni 2 lehte või õit. Nurmenuku õitest tehakse ka veini.

  30. NÄÄR, harilik
    Noored lehed salatiks ja supi sisse. Juured maitseainena.

  31. ORASHEIN, harilik
    Värsked juured supi sisse. Kuivatatud juurtest saab teha jahu ning tangusid. Värsketest lehtedest saab teha klorofüllijahu ja -jooki. Eriti head on noored, kevadised võrsed-lehed. Lõigata orasheina lehed kääridega maha ja kuivatada hästi ära. Purusta kohviveskis või blendris. Saadud jahu kasutada klorofüllijoogi tegemiseks. Selleks segada üks supilusikatäis jahu klaasitäies vees, hoida 15 minutit ja juua. Uuendab ja toidab rakke.

  32. HAR. PIIMOHAKAS zimbabweflora.co.zw
    PAISELEHT
    Õied ja noored lehed. Õisi võib süüa värskelt ja panna salatisse. Saab teha mett paislehe õitega. Noored lehed keeta või valada üle keeva veega, et eemaldada kibe maitse. Siis lisada näiteks raguusse või salatisse.
    Siiski ei tohi paiselete tarvitada pikaajaliselt või rohkes koguses, sest võib kahjustada maksa.

  33. PIIMOHAKAS
    Noori lehti ja varsi supiks, nagu spinatit.

  34. PILLIROOG
    Noored kasvud, magusad juured, toorelt, keedetult, küpsetatult. Võib teha jahu. Kuivatatud juurtest saab ka kohvi teha.

  35. PÕDRAKANEP
    Noored kasvud, lehed, õisikud õitsemise algul, juured. Lehed, värskelt salatiks või teha teed, suppi, samuti veini. Värskeid juuri saab tarvitada nii värskelt kui keedetult nagu kapsast või sparglit. Juuri võib tarvitada juurviljana. Juurejahust saab teha leiba, putru.

  36. PÕLD-LITTEHEIN minneflora.com
    PÕLD-LITTERHEIN
    Söödavad on seemned ja lehed, toorelt ja keedetult. Tarvitada ainult puhtas keskkonnas kasvanud taime, sest sel taimel on omadus küle võtta metalle, st ka raskmetalle ja suvalisi keemilisi ühendeid.

  37. PÕLDSINEP
    Võib tarvitada seemneid, lehti, õisi.

  38. PÕLDOSI
    Tarvitatakse noori kasvusid. Toorelt, salatites. Keedetult, hautatult. Supid. Juured on magusad, neid võib süüa toorelt või hautatuna-küpsetatuna.

  39. RAPUNTSELKELLUKAS või KUREKELLUKAS
    Kasutatakse kui köögivilja. Noored lehed salatitesse, suppidesse. Juured (enne roheliste tõusmete kasvamist) keedetakse. Maitse meenutab maisitõlviku oma, süüakse või ja soolaga. Juurtel eemaldada peale keetmist kaks kihti koort.

  40. SALUKÕDRIK luontoportti.com
    SAAR
    Noori tiibvilju võib süüa marineeritult.

  41. SALUKÕDRIK
    Õied, lehed, juured, seemned. Lehti võib igal ajal tarvitada. Õied peenestad ja lisada salatile. Varakevadised või hilissügisesed juured meenutavad maitselt mädarõigast.

  42. SIGUR
    Noored lehed, kasvud, varred. Võib teha salatit. Noored kasvud keeta, praadida või küpsetada taignas. Sügisesi juurikaid kasutatakse kohvi tegemiseks.

  43. SOO-NÕIANÕGES
    Maitsvad mugulad meenutavad sparglit. Võib tarvitada kui köögivilja, keeta ja praadida kui kartulit. Koguda augusti lõpus – septembris. Püsib värskemana, kui hoida külmikus kilekotis.

  44. SOO-NÕIANÕGES en.wikipedia.org
    TAKJAS
    Lehed väga noorelt. Juuri saab tarvitada nagu juurvilju, värskelt, keedetult, küpsetatuna, ka analoogselt kartuliga, keeta, praadida, teha kotlette. Pruunistatud juurtest saab teha kohvi, peenestatud kuivatatud juurtest aga jahu.

  45. TAMM, TAMMETÕRUD
    Tõrud korjata peale esiemesi öökülmi, kui nad on küpsenud ja hakkavad varisema. Puhastada, lõigata tükkideks, leotada vees 2 päeva (vett vahetades), kibeda maitse eemaldamiseks. Siis viia keemiseni ja loputada. Jahvatada. Suureteralisest teha putru, peenemast jahu, kakkude küpsetamiseks. Pulbrilist kasutada kohvi jaoks.

  46. TEELEHT
    Lehed. Värskelt, keedetult. Võib kasutada kapsa asemel.

  47. USSITATAR
    Noored kasvud ja lehed (eemaldada keskmine leheroots). Värskelt, keedetult, kuivatatult. Juuri eelnevalt leotada (kõrge parkaine sisalduse tõttu), siis võib praadida, kuivatada, teha jahuks, näiteks leiva küpsetamiseks).

  48. USSITATAR ecommons.cornell.edu
    VAHER
    Õisi võib värskelt kasutada salatites.

  49. VALGE RISTIK
    Lehti ja õisi võib süüa värskelt, aga keedetuna maitsevad paremini.

  50. VEREV KUKEHARI
    Lehed, meeldiva happuka maitsega.

  51. VESIHEIN
    Lehed. Supid, omlett. Värskelt – salatid, toniseerivad joogid.

  52. VESIKANEP cs.wikipedia.org
    VESIKANEP
    Kõik taimeosad on söödavad. Lehti koguda kuni õitsemise alguseni, juuri sügisel. Õitest võib teha teed, toniseerivat jooki.

  53. VÕILILL – õied, lehed, varred, juured
    Noored lehed salatiks. Juured,varred ja lehed valada enne salatisse või suppidesse lisamist üle keeva veega, kibeda maitse eemaldamiseks. Teine võimalus selle jaoks on soolases vees leotamine, kuni 30 minutit. Juurtest saab teha ka kohvi. Õitest saab teha moosi ja veini.

  54. ÜHEKSAVÄGINE
    Lehed ja õied. Õied on magusad, lehed aga aromaatsed, kergelt mõrkjad.
    http://efloora.ut.ee/Eesti/species/1602.html



    60. PÕLDKÄNNAK
    PÕLDKÄNNAK flora.nhm-wien.ac.at
     
    Salatina kasutatavad lehed sisaldavad palju toitaineid, vitamiine ning meenutavad maitselt pähklit.
    C-vitamiini on selles 3 korda rohkem kui salatis. Seal on ka B grupi ja E-vitamiini. Tema lehti kasutatakse ka toidu kaunistamiseks.





Kogunud, toimetanud ja tõlkinud Ingrid Prass.
CopyRight ©


Allikad:

Postita kommentaar

Copyright © Manaratas. Designed by OddThemes