Oi, kuidas küll erinevad tähemärgid kannatavad


goroskope.net

Iga inimese elus peab olema koht kannatuste jaoks.
Sellise tõelise kannatuse – sügava, tugeva, võltsimatu.

Peamine on see aeg kindlameelselt vastu pidada. Või siis ka mitte.

See sõltub sellest, milline on kuu ja tähtede seis kannataja sündimise päeval.
Tähendab, et tuleb vaadata, mis märgis on inimese sünnikaardis Kuu ja/või Päike.

Sest mõnel on Kuu märk hoopis tugevama mõjuga ning inimene tunneb ennast ära just selle järgi.
Seda enam, et just Kuu näitab sünnikaardis tunnete poolt, mille kannatused just esile toovadki.


Niisiis, kui teie Kuu või Päike on järgmises märgis, siis...



JÄÄR
Jäärad kannatavad kinniselt. Sulguvad endasse ning panevad ukse enda järel riivi.
Sel momendil on kõige olulisem – et mitte keegi ei püüaks koputada.
Seda sellepärast, et Jäär võtab kannatusi kui väljakutset.
Sel momendil lööb temas lõkkele surmav haare, verine võitlus varjuga.
Ta lihtsalt ei hoolitsenud selle eest, et uksele saaks riputatud silt „Ära roni sisse, tapab!”
Aga kõik täiskasvanud peaksid siiski ju ise taipama. Ei? No vabandage..
Pärast puistab Jäär selle peotäie tuhka, mis lohutajast järgi jääb, punasesse kotikesse.


SÕNN
Sõnn kannatab suurelt. Kõik – kas kuulsite?! - kõik peavad sellest teadma, kui halb tal on.
Seetõttu esmajärjekorras kirjutab Sõnn Facebooki hiiglasliku tekstikanga, milles ta mitteandetult, kuid pedantselt loetleb üles kõik oma hädad ja kurvastused.
Ja just selsamal hetkel algavad teiste ülejäänute hädad ja kurvastused.
Sest kui kannatavale Sõnnile püüda anda asjalikku nõu, siis „kes üldse teie käest küsis... mis te ronite sinna, mis pole teie asi, jobud”.. jne.
Aga kui kirjutada. „püüa hakkama saada, ole tugev”, siis tuleb vastu: „midagi targemat ei osanud välja mõtelda või?!”
Aga kui mitte midagi kirjutada, siis kirjutatakse teid ennast maha.
Surmavaenlased. Sest teie olete ükskõikne tõbras.


KAKSIKUD
Kaksikud kannatavad paljusõnaliselt, värvikalt ja ebatsensuurselt.
See tähendab, et Kaksikud mitte ainult ei kannata, vaid nii üldse elavadki.
Kaksikud peavad pidevalt köitvat dialoogi kõigi oma sisemiste loomustega ehk subpersonaalsustega. Kannatused ei muuda selles maailmapildis peaaegu midagi.
Peale selle, et kannatavad Kaksikud lähevad dialoogi juurest monoloogi juurde ning hakkavad seda tegema kuuldavalt.
Pealtkuulajate jaoks pole mingit vajadust: kõik oma pretensioonid võivad Kaksikud öelda kellele iganes – kasvõi kõige paremale sõbrale või siis teisele Universumile.
Aga kui te äkitselt näete kannatavaid Kaksikuid, siis parem on siiski peatuda ja kuulama jääda.
Ta ei hinda teie osalust, aga see-eest saate teada palju uusi sõnu.


VÄHK
Vähid kannatavad vaikides. Nii, et keegi ei märkaks, aga kõik saaks aru, et jah..
Nad nutavad kõvahäälselt vannitoas, avades veekraani pärani lahti.
Nad käivad vesiste silmadega kodus ringi, aga mitte mingite katsetega ei saa neid vastama vastusele: „mis juhtus?”
Sest kui vastata, mis juhtus, siis ju tuleb kõige huvitavamal kohal katkestada sisemine kinofilm apokalüpsisest.
Just. Vähk näitab endale haaravat kunstilist filmi sellest, kuidas kõik surevad, ja tema ka.
Piinavasse ja jälki surma.
Ning mitte ükski Bruce Willis ei tule ega päästa Vähi maailma katastroofist.
Sest tema on ise Bruce Willis ning parandab kohe kõik.
See on „happy end”iga (õnneliku lõpuga) film. Lihtsalt ta ei ole seda veel lõpuni vaadanud.


LÕVI
Lõvid lihtsalt ei saa endale kannatamist lubada.
Kannatused – need on tavaliste surelike jaoks. Aga tema – tema on ju kuningas või siis kuninganna.
Nemad teadupärast ei peereta ega ei nuta ka.
Aga kuna Lõvi on siiski ka elus inimene (mitte müstiline olend nagu Skorpion näiteks), siis tuleb tal ikka kannatada ka.
No aga kuidagi on siis vaja ikkagi uhket nägu ja olekut säilitada.
Seetõttu valib Lõvi ruttu oma alluvate hulgast mingi patuoina välja ja süüdistab kõikides oma hädades teda.
Nii muutuvad kannatused õilsaks õigustatud raevuks, mis nõustugem, on hoopis teine lugu.
Muide, Lõvi patuoinas olla on vägagi meeldiv. Sest Lõvi ju mõistab, et tegelikult see õnnetu ei ole milleski süüdi ja seepärast muudab Lõvi oma õigustatud raevu suuremeelseks helduseks, sellega ise rahunedes ja endaga rahule jäädes.
Aga patuoinale jäävad mingisugused pirukad.


NEITSI
Neitsi kannatab nagu öökull. Ajab ennast puhevile ja välgutab ripsmeid.
Seejuures ei saa keegi aru – kas ta kannatab praegu või on ta kogu aeg selline, sest kurat temast aru saab, sellest kummalisest linnust.
Avaldame saladuse: Neitsi kannatab kogu aeg. 24/7 režiimis.
Selle maailma ebatäiuslikkus haavab tema graniidist südant sügavalt, tema asfaltbetoonist hinge ja kuulikindlat mõistust.
Aga kuna maailma ebatäiuslikkus on ainus, mis selles maailmas jääb muutumatuks, siis ei pööra Neitsi oma kannatustele vähimatki tähelepanu.
Kas teie märkate, kuidas te hingate? No just. Samammoodi.


KAALUD
Kaalud kannatavad maitsekalt.
Kaalud on fatalistid, kes siiralt usuvad, et kui saatus lööb laksuga otsaette, siis see tähendab, et „on, on vaja.”
Aga kannatusi lihtsalt niisama vastu võtta – see on talumatu.
Sest Kaalud ei suuda rahulikult elada, tasakaalustamata kurja heaga.
Kannatused – kurjus? Tähendab, on vaja võimalikult kiiresti teha endale midagi meeldivat.
Näiteks kasvõi süüa natuke. Või siis ennast heas seltskonnas täis juua.
Või kinkida endale midagi mittevajalikku, aga ilusat, sest millal siis veel, kui mitte praegu, eksju?
Üldiselt, kui lähedased lõpuks Kaaludeni jõuavad, et neid emmata, lohutada ja millegi maitsvaga sööta, siis nad tavaliselt avastavad, et lohutada pole enam kedagi.
Seda seetõttu, et Kaalud on juba kuhugi Lõunamere saartele kihutanud.
Koos kauni kaaslase ja kohvriga, mis on täis ilusaid uusi rõivaid, veinipudel kaenlas, kübar või kaabu peas.
Meie vaesekene...


SKORPION
Skorpionid ei kannata üldse. Põhimõtteliselt.
Sest ei ole maailmas sellist jõudu, mis võiks sundida Skorpioni tõeliselt kannatama.
Selles ongi tegelikult probleem.
Kuna Skorpionid on siiski elavad inimesed (oleme ise ka šokis, aga see on tõsi), siis ümbritsevale maailmale mitte reageerida – selleks neil jõudu ei ole.
Seepärast nad vihastuvad. Kannatamise asemel.
Aga see on nagu te teate... oi-oi.
Seepärast kui Skorpion on vihane – see on hullem kui Godzilla.
See on hullem kui premenstruaalse sündroomiga Godzilla, saate ju aru, mis see tähendab.
See on – oi-oi.


AMBUR
Amburid kannatavad alatult. Ei, see on tõde.
Kõigil ülejäänud Amburi juhtumitel on ta õilishing ja vaprus ise, kõigi laste parim sõber.
Aga näed, kannatused löövad Amburi põlvist nõrgaks ja pikali maha.
Siis kutsub õnnetu Ambur enda ligi kõiki oma sõpru, lubades neile maitsvaid kokteile ja ohjeldamatut rõõmupidu.
Ega valeta. Kokteilide kohta.
Aga ohjeldamatu rõõmupidu seisneb järgmises: Ambur hakkab pikalt ning sõnaohtralt soiguma oma raskest saatusest.
Sõbrad ei pea siis teda mitte ainult lohutama, vaid ka olukorda analüüsima.
Ja veel kord analüüsima. Ja veel...
Üldiselt, Ambur saab ennast tühjaks valama hommikuni.
Siis kogub ennast ja rahuneb.
Seda sel momendil, kui täiesti nõrkenuna kukuvad laua alla isegi Kaljukitsed ja Neitsid.
Vaat see on kannatamise jõud. Seda me mõistame. Võimas!


KALJUKITS
Kaljukitsed kannatavad tasakaalukalt. Ning toimekalt.
Kaljukits ei mõtle kunagi: „Mille eest mulle see?!”
Kaljukits mõtleb: „Noh, hea küll. Võtame siis selle. Huvitav, mida sellest võimalik ammutada on?”
Loomulikult.. kasulikku.
Ja kujutage ette.. saabki.
Mitte ainult elukogemust ja õppetundi tulevikuks.
Seda võib iga lollpea saada.
Kaljukits ammutab välja ka maagilise penalti – stiimuli tegutsemiseks.
Selles mõttes, et avab sisemised peidetud ressursid.


VEEVALAJA
Veevalajad kannatusi ei salli. Pigem sureb, kui kannatab.
Nimelt seda ta siis teebki.
Heidab hüvastijätva pilgu kõigele sellele, mis talle selliseid kannatusi tõi,
ohkab tasakesi, ja mitte midagi üteldes läheb diivani taha. Surema.
Aga seda ei näe tavaliselt mitte keegi, sest Veevalaja teab,
et selles ilmas ei anta inimesele isegi surra rahulikult.
Tingimata tikub keegi oma rumalate küsimustega ligi.
Seetõttu on ümbritsevad veendunud, et Veevalaja ei ole üldse võimeline kannatama, et nad on kogu aeg reipad ja lõbusad.
Aga tegelikult Veevalaja suri täna. Viis ja pool korda.
Ja tõusis jälle ülesse. See on ju Veevalaja.


KALAD
Kalad kannatavad maaliliselt.
Kahvatu näoga krahvinna jookseb tiigi juurde, oo jaa. Jookseb ennast uputama, mõistagi.
Sest NÕNDA kannatada – see käib tal üle jõu.
Peaasi, et tiigi juures ei oleks mingit vastikut Neitsit, kes tingimata ütleb:
Ah nii siis tapate end? Nii te ju ei tapa end!”
Ei, las parem olla lähedal mõistvad inimesed, kes ei sega Kaladel kannatamast.
Sellest mõttes, et.. ei sega nautimast.
Et kui peenelt nad tunnetavad, kui sügavalt läbi või üle elavad.. kõik ikka nägid?!
Oo, saatuslik öö...!”




Tõlkinud Ingrid Prass.
CopyRight ©


Allikas:

Postita kommentaar

Copyright © Manaratas. Designed by OddThemes