Eakatega suhtlemisest. Kuidas ja millest nendega rääkida?

matrony.ru


maria-kudryavtseva.ru
Eakad inimesed vajavad oma täiskasvanud laste tähelepanu. 

Õige vestlus – see on üks kõige suurematest rahuldustest, mida te saate oma vanaks saanud vanemale pakkuda.
Samas vanade vanematega suhtlemine ei ole sageli nii lihtne.

Katsed rääkida või midagi arutada kasvavad kiiresti tülideks ning solvumisteks.

Kuidas siis vältida mõlemapoolset ärritumist ning saada vestlusest rahuldust?

Millest vanade inimestega rääkida ei tohi...


Mis on keelatud:

  • Igasugused haletsemised. Haletsemine solvab vanureid. Sest see on alandav. 
    Vananeda ei ole lihtne. Vananeda ei taheta. Haletsemine ei aita siin mitte sugugi. Vastupidi. Miks haletseda? Parem on juba nalja teha. Huumor aitab palju paremini.

  • mosvedi.ru
    Eilsete tülide jätkamine või vanade solvangute uuesti üles kergitamine - seda ei tohiks mitte mingil juhul teha.  
    Juhul, kui need enne olid. 
  • Keelatud on midagi uuesti tõestama või seletama hakata, st seda, mida eile ei õnnestunud selgitada. 
    See on kasutu ettevõtmine, mis annab vestlusele kohe algusest peale ebaõige tooni.

  • Võltsid vestlused „kõrgemal olija” õpetaval tasandil:

Isa, sa suudad”, „Ema, võta end kokku”, „Pea vastu!”

Pidage meeles, et kõige tõenäolisemalt vanemad niigi püüavad kõigi oma võimaluste piires oma jõudu kokku hoida, ning selle õpetuse liigne, ikka uuesti rõhutamine ei anna sellele tähendust juurde.

  • Oma murede ning keeruliste probleemide rääkimine. Sest mis endale olulisemgi – väsitavad sind pärast oma soovitustega muidu ära. 
  • Teema ei tohi eakat inimest ärritada.



Kuidas ja millest nendega rääkida?


shutterstock.com
Peamine – algusest peale keelata endale lõplikult ära nendepoolse jutu hindamine.

Et vanuritega õigesti vestelda, on vaja võtta vaatleja positsioon ning jääda selle juurde igal tingimusel.

Kuulake, õppige, ärge vaielge!

Muutuge justkui nooreks loodushuviliseks, kes huviga õpib erinevaid liike.

Sel juhul suudate vanainimesega rääkida millest iganes.

Ainuke tingimus – et teema ei ärrita.

Väga oluline on, et saaks lihtsalt „hirnuda”, mõnda aega. Näiteks, mõlema sugupoole vanureid ajavad väga naerma jutud seksist :

Midagi erilist me enam ei suuda, aga siis vähenalt saaks sellest rääkida!”

Erilise, vanurite jaoks kõige meeldivama kategooria moodustavad jutustused-mälestused minevikust.  
See annab vanainimesele võimaluse minna tagasi minevikku, ennast noorena tunda. Tore, kui saame teda selles aidata.

Eriti hästi töötab sel teemal näiteks professionaalne vestlus endisaegsest tööst, ametist.

Jutuaineks sobib näiteks ka see teema, millest see vanainimene on terve elu unistanud või millest fantaseerinud. Nendel teemadel, ka laiemalt. See on selle inimese jaoks ikka veel köitev.

Sobivad muidugi ka jutuajamised ravimitest, ravimeetoditest.

Haigustest rääkimine ei ole väga hea. Eriti, kui nad seda ise ei taha ka teha.

goodnet.org
Poliitikast rääkida võib, aga vaielda mitte.
Targem on rohkem kuulata, pead noogutada, juhul kui välja kannatate. Kui mitte, siis teemast lahkuda.

Eriti kasulik on tõstatada probleeme, milles vanad inimesed tunnevad ennast kindlana ja kompetentsena.

Näiteks küsida esivanemate kohta, sirvida perealbumeid.

Või küsida professionaalset nõu valdkondades, mida nad hästi valdavad (näiteks ehitus, taimekasvatus, loomapidamine, toiduvalmistamine jne).

Täiesti probleemivabaks oleks vestlused lapselaste edust ning nende tulevikust.

Aga ka siin tuleks jääda vaatlejaks. Ärge vaielge. Kuulake. Imestage omaette. Pidage meeles, et reaalne laste tulevik sõltub ainult neist endist ja ka teist. See ei sõltu üldsegi sellest, mida arvavad vanaisad ja vanaemad.


Kuidas vestluse käiku muuta või vestlust lõpetada?


sonnik.guru
Tõsi, on vaja osata mitte ainult selliseid vestlusi alustada ja juhtida, vaid ka lõpetada. 

Sest meeldival teemal on vanurid suutelised lõputult rääkima, detailirohkelt ning üksikasjalikult.

Kui teie, kuulamisest küllalt saanuna katkestate jutustamise järsult, siis võite eakat inimest väga solvata.
Et seda ei juhtuks, tuleks viidata endast mitte kuidagi sõltuvatele asjaoludele nagu näiteks tööst puhkuse lõppemine, vajalik kohtumine või asi, mida ei saa tühistada.


Veel parem, kui hoiatate vanurit juba varakult.

Aga kui vestluse käik muutub raskeks või teil lihtsalt igav hakkab, siis muutke järsult teemat.

Vanainimesi see üldse ei morjenda. 
Neile on peamine – lihtsalt suhelda, ja et teema oleks meeldiv. 
Muu ei ole nii oluline. Vestlust juhite siin seega teie ise!

silver.ru/programms
Ainuke, kuid väga tõsine piirang – teema ei tohiks vanurit ärritada. See on tabu, mida tuleb tingimata järgida.

Muide, nemad püüavad siis rääkida sellest, mis ärritab meid. Sellest aga pole midagi hullu.

Ärritavat vestlust ei tuleks toetada, vaid juhtida tähelepanu ära mujale, muule suvalisele teemale.

Näiteks esitada isale ootamatu küsimus
„Isa, räägi, kuidas 70-ndatel aastatel võis väljaspool järjekorda osta auto....”

See võib väga hästi olukorrast välja aidata.

Tülitsemisest...


Tülisid provotseerivad sageli mitte vanurid ise, vaid need, kes nende eest hoolitsevad.

agedcareguide.com.au
Vanade inimeste hooldamine – see on raske nii moraalselt kui ka füüsiliselt. Juba see üksi saab peres pingete allikaks. Kerge on hooldajale öelda: „Ärge tülitsege!” 

Reaalsuses väsinud elukaaslased ja lapsed aga otsivad sageli ise põhjust konfliktiks. Selleks, et valada oma ärritus välja oma hoolealusele.


Vanad vanemad teavad väga hästi meie nõrku kohti ning astuvad nende peale, ennast ka üldse mitte tagasi hoides.

Seetõttu on paljud inimesed arvamusel, et eakad on tülikad, et nad on igavesed vastikud tülinorijad, virisejad, vaidlejad ja vasturääkijad, et neile kunagi midagi ei meeldi, et nad on kiusakad ning ärritavad, terroriseerijad.

Kuidas sel juhul hakkama saada?

Lihtne on jätta vanakesed omaette elama. Aga kas see on väljapääs? Ja kuidas mõjub selline eeskuju lastele? Mida nemad õpivad? Samamoodi jätavad teid kunagi üksinda?

Iseenesest mõista on kõigepealt vaja kannatust. Aga kui ei suuda?

Sel juhul on teine, universaalne lahendus - vaja on seda vanainimest lihtsalt armastama õppida. 

saratovskaya-oblast.doski.ru
Selleks tuleb püüda teda mõista. Mõista ka tema puudusi, omapärasid, teatud kummalisi harjumusi või otseseid vajadusi.
Ka vanal põlvkonnal on ju nendele õigus. Ning tuleb leppida nendega.

Leppida vanainimesega – sellisena nagu ta on. Las ta teeb neid asju, mis talle meeldivad. 
On seda siis nii raske lubada?

Hea näide targaks tegutsemiseks, kui vanainimene toriseb...

- „Ema, mis juhtus? Miks sa tige oled?”

- „Aga miks sa mind ründad?”

- „Kulla emake, aga keda ma siis veel ründama peaks? Sina oled mulle ju see ainus ja kõige kallim. Ning sa mõistad kõike.”

- „Mina? Jah. Ma mõistan, et sa oled väsinud.”

- „Ma tegelikult üldse ei ründagi. Need olid niisama karjatused õhku.”

Järgnevad kallistused.. Rõõm puudutusest. Emmata hästi tugevasti, tihedalt, lähedalt. Tunda armast tuttavat lõhna... Sõnu polegi vaja.

sweeps4806.gold-time-now88.loan/
Kui vanainimene jääb haigeks, siis on omamoodi tore võimalus teda siis poputada, tema eest hoolitseda, hellitada, õrn olla. Et tal tekiks soov tulla tagasi... Tagasi sinna ellu, mis polegi nii halb, ja kus teda vajatakse.

Juhul, kui eakas inimene ütlebki midagi teravat, ei ole vaja vastu vaielda ega veel teravamaks või traumaatilisemaks asja ajada, vaid tuleb lihtsalt ära kuulata.

Kui tunnetate, et olete ärritunud ning väsinud, siis on soovitav üldse mitte mingisuguseid jutuajamisi alustada. Jätke suhtlemine teiseks korraks.

Kui märkate, et olete pidevalt vaenulikult häälestatud ning võite iga hetk plahvatada, siis mõelge selle peale, et leida endale asendaja. Sest sellises olekus normaalset hooldust nagunii olema ei saa.

Kui ei ole võimalik abilisi kutsuda, siis paluge arstil teile rahustavaid preparaate välja kirjutada. 

Sest niipea kui hooldaja rahuneb, rahuneb ka tema hoolealune. Vastupidiselt juhtub harva.

Huumor – see ei ole siiski universaale võte


Vestlusse anekdootide ning naljade lülitamine on kahtlemata kasulik, seda aga ainult tingimusel, et vanal inimesel on naljasoon säilunud.

talumala.com/ru
Kahjuks ei ole mitte kõik vanurid optimistlikult häälestatud. Paljud on erineva sügavusastmega depressioonis. Neid huumoriga kurbadest mõtetest eemale meelitada ei ole lihtne – teravmeelsused kutsuvad sageli esile pigem solvumist ning ärritumist.

Küllaltki tihti kohtab sellist seniilse nõrgamõistustuslikkuse vormi nagu frontotemporaalne dementsus, mis mõjutab regulaarselt emotsioone ning käitumist.

Neid iseloomustab sobimatu sotsiaalne käitumine (vandumine, puudulik hügieen, hüperseksuaalsus). Sellised vanainimesed muutuvad tiiraseks ja naeruväärseks.

Nemad suhtuvad huumorisse kergelt. See on kontakti loomiseks hea. Aga siin on ka vastupidine poolus. Siivutud naljad erutavad neid liialt ning provotseerivad sobimatut, ebaadekvaatset käitumist, seksuaalset ahistamist.

Sel juhul on hooldajal targem ennast vaoshoituna hoida ning kindlalt piirid paika panna.


Paljud ammu täiskasvanuks saanud lapsed kuulavad oma vanemaid jätkuvalt kõiges...


psihologi.pp.ua
Ei ole halb kaasa tunda.

Kallistamises, hellitamises, kotikandmises, kaasatundmises ei ole midagi halba.
See on võimalus välja näidata, et mõistate ning jagate lähedase inimese rasket olukorda.

Paljud vanainimesed tunnevad end nõrgana, haigena. 
Kaasatundmises ning osavõtlikkuses näevad nad hoolitsust ing tähelepanu, mitte midagi enda jaoks alandavat.
Mõistagi on oluline mitte asetada ennast kõrgemale sellest, kellele kaasa tunned.

shambhalatimes.org
Eakatele on parem, kui nendega räägitakse selgelt, täpselt, konkreetselt.

Ema, korja ennast kokku!” 
Siin sõltub teie intonatsioonist ehk toonist, et mis sellest lauses kõlab – kas austus ja hool või kõrkus.
Paljudele vanainimestele on vaja selgeid juhiseid, konkreetselt sõnastatud ülesandeid. 
Täpsed korraldused tähendavad seda, et teie valdate situatsiooni paremini ning võtate kasutusele kõik vajalikud meetmed, et vana inimene tunneks ennast paremini.

Reeglid seab see, kes hooldab.

Just hooldaja emotsionaalsest seisundist sõltub kodune atmosfäär. Seetõttu tema peaks seadma hoolealuse elu justnimelt enda järgi, nagu talle endale mugavam on.

Sel juhul saab ta vähem emotsionaalselt läbi põlema ning leiab ressursse aitamaks ema ja isa.


goodnet.org
Paljud lapsed, kes juba ammu on täiskasvanuks saanud, kuulavad kõiges oma vanemaid.

Nad ei ole võimelised endale kindlaks jääma ega võtma vastu otsuseid, mida õigeks peavad.

Kui aga täiskasvanud lapsed, kes sisuliselt on võtnud vastutuse vanemate elu ja tervise eest, on nagu lambad vanemate autoriteedi ees ning kardavad oma tahet peale suruda, siis saabub koju kaos.

Sel juhul võib aidata psühholoog.

Hoidke neid pere probleemidega kursis. Neile on vaja rääkida sellest, mis peres toimub. Juhul, kui need muutused mõjutavad nende elu. Nagu näiteks sugulase haigus või teie lahutus.

Aga teisi isiklikke probleeme võib isegi mitte mainida.



Lihtsaid võimalusi, kuidas eakaid vanemaid või vanavanemaid veel lisaks rõõmustada saaks...


  • Perealbumi kokkuseadmine

Võib ise teha ka loomingulise kaanekujunduse.

  • Telefoni või Skype kaudu helistamine

Panna kalendrisse kirja päevad, millal helistada ja sellele siis ka pühenduda. Et ära ei unustaks ja et aega oleks eraldatud. Ja rääkida siis juttu detailselt. Vanadele meeldib kõike üksikasjalikult kuulda. Skype annab lisaks võimaluse oma lähedaste nägemiseks.

  • Korraldada lõbusaid päevi

goodnet.org
Planeerida korralikult läbimõeldud päev, mil teha toredaid ja lõbusaid asju. Võimaluse korral minna lausa kodunt välja. Näiteks piknik või jalutuskäik looduses, muuseumi- või näitusekülastus vms.

  • Valmistada mingi söök vana pereretsepti järgi

Loob toreda nostalgilise meeleolu ning on ühtlasi võimalus eakaid meeldivalt oma kokandusoskustega üllatada.

  • Viia läbi intervjuu. Kirjalikult ja/või videona

Vanadest aegadest rääkivad jutud annavad suurepärase võimaluse säilitada peretraditsioone ja teadmisi tulevaste põlvede jaoks.


Kokkuvõtteks..

Gennadi Šlõkov "Vanaema" matrony.ru
Vanadega suhtlemiseks sobib iga teema, olgu see siis poliitika või sport.

Juhul, kui see ei tekita tugevaid negatiivseid emotsioone ega provotseeri konflikti.

Ärge unustage kehalist kontakti! Vanem inimene, kes on depressioonile häälestatud, võib igat teemat võtta negatiivselt, kapriisitseda, vestlusest kõrvale kalduda.

Selles situatsioonis aitab iga kehaline kontakt, mis on austav ja heatahtlik, toetada mistahes sõnadest paremini. Nagu näiteks silitamine, paitamine, käe hoidmine, kallistamine.

Vanadele inimestele on teie lähedus meeldiv ja oluline.

Ning ärgem unustagem – ka nemad tunnevad vajadust jagada armastust. Laskem neil seda teha.

Olgu selleks siis näiteks sokkide kudumine või lapselapsele kommi andmine.




/Grogori Goršunin, arst-psühhiaater, psühhoterapeut/

Kogunud, toimetanud ja tõlkinud Ingrid Prass.

CopyRight ©

Allikad:



Postita kommentaar

Copyright © Manaratas. Designed by OddThemes