Vaher rahvaravis - vahtra mahl, pungad, õied, lehed, seemned, koor

HARILIK VAHER thestreettree.com/tag


Vahtrapuu on juba vanadel aegadel sümboliseerinud „head puud”. Teda on istutatud kodumaja lähedale, et ta tooks õnne. Arvati, et ta aitab saavutada tasakaalu ja rahu. 
Vahtraleht on edu sümbol, kujutades 5-tipulise lehena viit tundmust eh tunnet.

peakpx.com/591303
Vahtrapuu enda energia tervikuna on mahe, värskendav ja positiivne
Vaher sobib igasugusele inimesele. Ta võtab endasse kõik tundepuhangud, kingib jõudu, rahu, enesekindlust ja tasakaalukust, aitab inimest energeetiliselt tasakaalu viia, vaigistab viha.
Vahtrapuuga kontakteerudes saab ka inimese räsitud aurat tervendada.
Eriti kasulik on selle puuga suhtlemine meestele, andes neile jõudu, toetab armasju, suunab ärimõtteid.

Paljud on kuulda vahtramahla tervislikust mõjust.
Aga see pole veel kõik...

Saab kasutada ka vilju, seemneid, lehti, õisi ning koort, teha siirupit, mett, keeduseid ning tõmmiseid.


Mahlas on polüfenoole, suhkruid, orgaanilisi happeid (askorbiinhape, õunhape, äädikhape), lipiide, rasvhappeid, samuti mineraale (kaalium, magneesium, mangaan, kaltsium, räni, raud, vask, tsink, naatrium, fosfor), C-, B- ja PP-vitamiine.
Viljades, lehtedes ja koores on saponiine, alkaloide, parkaineid.
Lehtedes on eeterlikke õlisid, polüfenoole, fütontsiide, orgaanilisi ja fenoolkarboksüülhappeid, karotinoide, kautšukki, vaikaineid (tõrva), lämmastikühendeid, flavinoide, vitamiine C ja E, rasvhappeid, lipiide.
Seemnetest on leitud õli, kautšukki, tsüklodooli.
Koor sisaldab fütosterooli, parkaineid, mõruaineid, eeterlikke õlisid, vaikaineid jm.  
Juurtel on kootav toime.



KASUTAMINE RAHVAMEDITSIINIS...

Kokkuvõtvalt:

  • samsebelekar.ru/index
    jõuvarude vähendamisel
  • köha, kurguhaigused, suuhaigused, külmetushaigused
  • kõhulahtisus; maohaigused
  • koliidid, neeruhaigused
  • liigesehaigused, radikuliit
  • potentsiprobleemid
  • mädased haavad
  • andidepressant
  • bakterite ja mikroobide vastane toime

Mahla kasutamine rahvameditsiinis:

  • pidurdab Parinsoni tõve arengut
  • mõjub hästi ajutööle
  • mõjub tromboose, infarkti, insulti ennetavalt
  • sapi- ja uiinierituse soodustamine
  • südamehaigused
  • diabeet; veresuhkru reguleerimine
  • parandab vereloomet; aneemia
  • veresoonte, organismi puhastamine; veresooni laiendav; tromboosikalduvus
  • väljutab liigseid sooli ja ergutab neerude tööd
  • leevendab turseid, podagrat ja reumat
  • avitaminoos; viirushaiguste perioodil; üldtugevdav toime; organismi nõrkus, väsimus
  • ainevahetuse korrastamine, kiirendamine
  • tselluliidi lahustamine; rasvumine
  • antioksüdant
  • kasvajad, vähk
  • rasedus
  • stress; peavalu
  • iivelduse vastu


gobotany.newenglandwild.org
RETSEPTE...



KEEDUS KOOREST
10 grammi koort valada üle 1 klaasi keeva veega, keeta mõni minut. Kurnata. Juua 50 grammi kolm korda päevas.
Kõhulahtisuse ehk diarröa korral.

Koort kasutatakse ka juuksekasvu tugevdamiseks.



MAHL PIIMAGA
1 klaas piima segada 2 spl vahtramahlaga. Tõstab immuunsust.



MAHLAPIIM. Köha ja külmetuse korral.
1 klaas piima keeta 3 minutit. Jahutada ja valada juude 1 klaas mahla. Võib lisada vahtramett.
Efektiivne on, kui juua 3 korda päevas.




budu-zdorov.net
MAHLAÕLU
Umbes 20 l kasemahla, 1 kg mett, 3 küüslauguküünt, sidrunikoort, 4 supilusi- katäit õlut. Mahl soojendada, segada sisse mesi (kuni lahustub), lisada küüslauk ja sidrunikoor, keeta 1 tund. Pärast jahtumist lisada 4 spl õlut. Lasta fermenteeruda, panna pudelisse ja säilitada külmkapis.
Tarvitada söögiisu tõstmiseks enne sööki.


MAHL SIIRUPIGA
1 klaasile külmale mahlale lisada 2spl siirupit.
Maksa- ja neeruhaigused. Sapi- ja kuseerituse suurendamine. Immuunsuse tõstmine. Rahustamine (stress, närvilisus, depressioon). külmetushaigused, angiin. Rauavaegusaneemia.
Südamehaigused. Potentsihäired. Onkoloogilised haigused.
Trombikalduvuse korral eakatel inimestel. Veresooni laiendav toime.
Organismi puhastamine.


woodlandtrust.org.uk
SIIRUP
Kasutatakse, kui on organismi nõrkus, jõuvarude vähenemine
Võib lisada teejookidele, toitudele.


VAHTRAÕLI
Kuumutada siirup 112 kraadini, siis jahutada 52 kraadini. Segada pidevalt. Tulemuseks on paks kreemitaoline aine. Lisada toitudele.


PUNGAD
Pungi võib ka värskelt süüa, korraga (ühel päeval) 1-2 punga.


ÕIED
Mao- ja soolestiku raviks. Hingamisteede haigused, viirushaigused, hepatiit.


agronomu.com/bok
MESI
Mee kasutamine rahvameditsiinis:
  • immuunsuse tõstmine
  • rahustav toime
  • ateroskleroos
  • vere hemoglobiinitaseme tõstmine
  • piimaerituse suurendaminel imetamise perioodil
  • aneemia
Profülaktilisel eesmärgil tarvitada 1 spl 30 minutit enne sööki. Kuur 10 päeva. Teha paus 10 päeva ja siis korrata.

KOMPRESS LEHTEDEST
Mädanevate haavade korral.
Haavad puhastada kõigepealt antiseptikuga. Siis asetada peale mähis peenestatud vahtralehtedega. Mähist vahetada iga päev. Kuur – 1 nädal.


KEEDUS LEHTEDEST
1 spl peenestatud lehti valada üle 300 ml keeva veega. Keeta tasasel tulel veel 30 minutit. Jahutada, kurnata.
Kasutada 3 korda päevas suu loputamiseks suuhaiguste korral (stomatiit, igemepõletik, angiin jt.).
Lehtede keedus aitab ka neeruhaiguste, neerukivide, neeruliiva, koliitide korral. Võtta 50 grammi enne igat söögikorda.
Alandab palavikku.


shutterstock.com
KEEDUS LEHTEDEST
1 spl kuivatatud lehti valada üle 1 klaasi keeva veega ja keeta 30 minutit. Jahutada, kurnata. Lisada keedetud vett esialgse mahuni. Tarvitada 2 spl 4 korda päevas.
Neeruhaigused, hingamisteede haigused, kopsupõletik, bronhiit, viirushaigused, hepatiit.


KEEDUS LEHTEDEST
1 spl kuivatatud või värskeid lehti valada üle 1 klaasi keeva veega, jätta tõmbama 30 minutiks, kurnata. Juua 3 korda päevas enne sööki.
Gastriit, maovalud.


KEEDUS LEHTEDEST
3 kuivatatud lehte valada üle 1,5 klaasi keeva veega. Viia uuesti keemiseni.
Tarvitada järgmise skeemi järgi:
1) 1 kuu 1/2 klaasi 3 korda päevas enne sööki
2) vahe 1 nädal
Korrata kuuri.
Liigesepõletikud. Valu vähendamine.


TINKTUUR LEHTEDEST
20 grammi lehti ja 100 ml viina. Jätta tõmbama vähemalt 4 päevaks.
Kasutada välispidiselt määrimiseks liigesepõletike ja radikuliidi korral.


medmoon.ru/wiki
PIIRITUSETÕMMIS LEHTEDEST
Peenestada noored lehed näiteks blenderis. Lisada piiritust võrreldes lehtede mahuga 1/3.
Tarvitada 5 korda päevas. Efekti võib oodata pideval tarvitamisel 4 nädala möödudes.
Sugujõuetuse korral, potentsi raviks.


TÕMMIS LEHTEDEST JA SEEMNETEST
Segada 1 tl seemneid 2 spl peenestatud lehtedega, lisada 200 ml keeva vett. Kuumutada veevannis veel 30 minutit. Kurnata. Juua 50 grammi 3-4 korda päevas enne sööki.
Koolikud, neeruhaigused, neerukivid, neeruliiv.


TÕMMIS LEHTEDEST
Panna termosesse tõmbama noori lehti, valatuna üle 1 klaasi keeva veega.
Tarvitada jahedalt 4 korda päevas. Sugujõuetuse korral, potentsi raviks.

onetwoclick.ru
 
TEE SEEMNETEST.
1 tl seemneid valada üle 200 ml keeva veega. Segada ja jätta tõmbama 40 minutiks. Kurnata.
Juua 50 ml enne sööki. Köha korral.



KEEDUS SEEMNETEST
1 spl seemneid keeta 1 klaasi veega 30 minutit. Jahutada, kurnata. Lisada vett juurde, kuni klaasi saab uuesti täis.
Kasutada suu loputamiseks
suuhaiguste korral (stomatiit, igemepõletik, angiin jt.).



TÕMMIS SEEMETEST
1 tl seemneid valada üle 1 klaasi keeva veega, jätta tõmbama 40 minutiks, kurndata. Juua 50 grammi enne igat söögikorda.
Bronhiit, neeruhaigused, herpes.



isbaru.ru
SAUNAVIHT VAHTRAOKSTEST
Hea toniseeriv vahend, puhastades ja toimides nahale. Vabastab nahašlakkidest. Viht on vetruv, eemaldab kuuma ja imab higi. Aitab taastada hingelist rahu, toob rahunemist, kingib kindlusetunde. 

 


VASTUNÄIDUSTUSED...

Individuaalne tundlikkus (allergilised reaktsioonid).

Rasedatel ja lastel soovitav enne konsulteerida arstiga, sest vahtra preparaadid sisaldavad alkaloide.

Suhkruhaigetele, st diabeedi korral kasulik, aga tuleb siiski tarvitada ettevaatlikult (päevas ainult kuni 1-2 klaasi).



KOGUMINE...

Koort kogutakse kevadel. Siis, kui mahl on hakanud liikuma.

poleznenko.ru
Mahla kogutakse talve lõpus, jaanuari ja aprilli vahel, kevadel, kui läheb juba sulaks, aga puudel ei ole veel pungi ega lehti.
Selleks tuleb puu lõunapoolsele küljele teha väike auk või sälk, mille otsa kinnitada voolavat mahla purki juhtiv tila.
Mahlajooks algab meile tavaliselt veebruaris-märtsikuus, umbes 2 nädalat enne kaske, kui maapind on veel kõva ja lumi sulamata, ning lõpeb siis, kui kasel mahlajooks algab, kui maapind on sulanud.
Mahlajooks sõltub õhutemperatuurist, sademetest, pilvisusest ja õhurõhust. Õhutemperatuuri langemisel alla null kraadi mahl jäätub. Mahlajooks praktiliselt peatub pilves ilmaga, aga ka kiire ja kauem ilma külmenemine või järsk soojenemine. Keltsa sulamine mullas võib samuti lõpetada mahlajooksu. Kõige rohkem tilgub mahla selge ilma ajal: päeval päikesepaiste ja öösel külmetab.

Vahtramahl on kasemahlast magusam. Vahtramahlast võib säilitamise jaoks teha hapendatud kaljajooki, lisades 1 liitri mahla kohta 1 spl suhkrut ja 1spl jahu.

Siirupi tegemine. Kui mahlast aurutatakse välja kogu vesi, jääb järele vahtrasuhkur, mis on tavalisest kristallsuhkrust kaks korda magusam.Vahtrasiirupi suhkrusisaldus on 66,5 %, millest peamine on glükoos.

Õisi koguda kohe õitsemise aja alguses. Panna kohe kuivama varjulisse õurikkasse kohta.

Mesi. Vahtra ilusad kollakasrohelised õied lõhnavad imehästi ja on väga heaks meeallikaks mesilastele. Ühelt puult võib saada kuni kümme kilo mett.

Pungi koguda varakevadel kohe, kui pungad on hakanud paisuma. Kõigepealt hoida neid jahedas õhurikkas ruumis. Seejärel kuivatada.

Saunavihad tuleks teha kevade lõpul, suve algul. Kasutada, kui kuu on Vähjas.

Lehti varutakse suve alguses, kui lehed on just pungadest välja tulnud ning ennast laiali sirutanud.
Kõigepealt närtsitatakse lehti natuke aega avatud kohas päikesepaiste all,
seejärel viiakse varju alla õhurikkasse kohta.
Kuivatada võib pööbingul, verandal, varju all.
Võib ka kuivatit kasutada. Kuivati temperatuur 50 - 60 kraadi.

Vilju, st seemeid kogutakse peale küpsemise. Kuivatatakse kuivatis.




Kogunud, toimetanud ja tõlkind Ingrid Prass.
CopyRight ©

Allikad:
„Puu annab elujõudu”

Postita kommentaar

Copyright © Manaratas. Designed by OddThemes