10 fakti vananemise koha, millest keegi sulle ilmselt rääkinud ei ole

huffingtonpost.com

Me elame maailmas, kus valitseb julm nooruse kultus
 
Selle nördimapaneva šovinismi ilmingutega puutume kokku iga päev: „Kõik parim lastele! Andke teed noortele!” - kuuleme igalt poolt, vaatamata sellele, et maailm, mis meid ümbritseb, on loodud vanakeste kätega.


Soliidse vanuse lähenemist ootavad paljud õudusega. Nad on täiesti veendunud, et neid ei oota seal mitte midagi head: haigused, vaesus, välise veetluse kaotamine, seksuaalse iha kaotamine.


Teadlased on hajutanud müüte hirmsast vanadusest.
Selgub, et suurem osa meie kujutlusest üleminekuaastate kohta on välja mõeldud.
Lihtsalt eelarvamused.


Näiteks uuringute põhjal need, kes võtsid vananemist optimistlikult ning rahulikult kui elu loomulikku käiku, elasid keskmiselt 7,5aastat kauem kui hirmuga suhtujad.
Need, kes tegid ka sporti ning loobusid kahjulikest elukommetest, elasid lausa 10,5 aastat kauem.
Veelgi enam. Need, kes võtsid oma aastaid kui varandust, haigestusid tunduvalt harvem südame-veresoonkonna haigustesse ning taastusid peale infarkte kiiremini.


Niisiis, need 10 fakti...

1. ISELOOM MUUTUB KANNATLIKUMAKS

blog.mlive.com/sponsored

Riiakas vanaätt või ihne vanamutt – sellise vanainimese pildi loovad endale paljud inimesed.

Aga nii ei ole kaugeltki mitte alati. Tavaliselt muutuvad inimesed vanemaks saades ainult rahulikumaks. Ja suhtlemises meeldivamaks.

Ja kui teie jõuate üleminekuikka, siis on teil kõik võimalused muutuda õnnelikumaks, ning pahaseks muutute palju harvem kui enne. 
 
Selline muutus on seotud hormoonide töö nõrgenemisega. Need enam ei mölla nagu varem, st inimene suudab oma emotsioone rohkem kontrollida.




2. ...AGA SEKS PAREMAKS

abc.net.au
Jah, see on tõesti nii.
Noored ei mõista armastusest midagi!
Üheks kõige suuremaks hirmuks on arvamine, et vanadus saab olema sunnitud lahkumine suurest seksist.
Seksuaalse aktiivsuse tipp meestel on jah umbes 20-ndates aastates. Peale seda veel 15-20 aastat toimub järkjärguline üleminek „professionaalist” „armastajaks ehkk nautijaks” (spordiga tegelemise korral lisada 5 aastat juurde).
See tähendab tegelikult, et arutu rabelemise asemel seksi rindel, toimub üleminek kvantiteedilt kvaliteedile.
Eakad tõesti tegelevad seksiga, harvem küll kui nooruses, aga see-eest teevad nad seda.. produktiivsemalt. See tähendab, saavad protsessist rohkem naudingut.
Arstiteadlased kinnitavad, et vanuses 65-74 aastat umbes 30% tervetest inimestest naudivad rõõmuga seksi, minimaalselt 1 kord nädalas.
Ja õige tähtsam.. küsitluse põhjal selgus, et alles vanuses ligikaudu 55-60 aastat hakkab libiido tasapisi (!) vähenema, see-eest huvi elu vastu, rahulolu eluga ning kokkuvõttes elu nautimine tõuseb.
Muide, naistel on suurepärane võimalus elu pikendada ilma jõusaalis rabelemiseta. On lihtsalt vaja sünnitada laps peale 30-ndat eluaastat.
Uuringud, milles osalesid üle 60-aastased naised, näitasid, et nõrgema poole seksuaalne rahuldus vanusega ainult paraneb.
 
Veelgi enam, üle 80-aastased naised on samuti võimelised orgasmi saama – erinevalt oma meestest-eakaaslastest.



3. HÜVASTI, MIGREEN!
70-eluaasta läheduses on kõigil šanss igaveseks migreeniga hüvasti jätta. Migreeniga, mis ilmselt kiusas suure osa elust.
On tõestatud, et üle 70-aastastest ainult 10% naisi ja 5% mehi puutuvad seda liiki peavaluga veel kokku.
Teadlased ei ole siiani veel sellisele nähtusele põhjendust leidnud. Aga nii see on sellegipoolest – aastatega migreen taandub.



boredpanda.com
4. VÄHEM STRESSI
Vanemad inimesed põrkuvad sellise nähtusega nagu stress vähem kokku. See ei tähenda, et see lahkub täielikult, seda mitte. Aga soodumus sellele aastatega väheneb.
Inimesele võivad küll alles jääda stressi tekitava situatsiooni põhjused – näiteks täielik raha puudumine, haige kass jne – aga ta ei reageeri enam nii teravalt kõigele toimuvale.
Sellega säilitab ja hoiab ta oma närve.


5. INTELLEKTI KRISTALLISEERUMINE
Eaka inimese oskust mõtiskleda võib võrrelda tarkusega.
Vanadust ei nimetata asjata „kuldseks ajastuks”. Kasvõi sellepärast, et sel ajal on inimestel õigus saada hüvitist. Jutt ei ole üldse tasuta sõidust või soodsatest kommunaalmaksudest. 
Jutt käib palju sisulisematest asjadest.
nuevamentes.net
Näiteks kogutud teadmiste pagasist. Või sellestsamast nn „kristalliseerunud intellektist” - see jätkab parenemise tendentsi justnimelt üle 65-eluaasta vanuses või 70-aastasena. 
Eaka inimese oskust mõtiskleda võib võrrelda tarkusega, ja ei ole tähtis, et see mõtteprotsess toimub palju väiksema kiirusega kui noortel. Lõppude lõpuks, maailma juhivad ka mitte äsja ülikooli lõpetanud.
Võimekus palju sügavamalt ning kõikehaaravalt mõtelda saabub umbes 50-aastasena.
Selleks ajaks hakkame palju paremini inimesi mõistma, võime objektiivselt kaaluda „poolt” ja „vastu”, opereerime osavamalt üldistes teadmistes.
Kõige huvitavam, et isegi 80-aastasena antakse selles osas silmad ette 20-aastastele noortele.
Loomingulised võimed
Loomingulise võimekuse tipp asub vanuses 40-45 aastat. Selleks ajaks on tehtud enamik Nobeli preemia väärilisi avastusi. Edaspidi on selliseid tulemusi keerulisem saavutada. Ajul on uusi teadmisi raskem omastada.
Aga skleroos ei ole üldsegi mitte tingimata tarkurite saatus.
Pikaajaline mälu, mis võimaldab meelde jätta suuri infokoguseid, hakkab tuhmuma juba peale koolilõppu. Lühiaegse mäluga (laseb lahendada operatiivseid ülesandeid) on aga palju parem olukord. Ei maksa ennast häirida lasta.
Uue otsingud saavad küll raskemad olema, aga peale 40-ndat eluaastat on just paras aeg läbi mõtelda kogu teadmiste ja kogemuste pagas, mis selleks ajaks on kogunenud.



6. JUUKSED KASVAVAD – AGA MITTE SEAL
Vanusega juuksepahmakas hõreneb – seda teavad kõik. Aga karvad ei hõrene mitte üle terve keha. Mõnedes kohtades, vastupidi, saab neid rohkem olema.
Näiteks meestele ilmub rohkem karvu ninna ja kõrvadesse. Aga naistele kasvavad väikesed karvakesed lõuale. Muutub kasv ka suguorganite piirkonnas. Kõik see on samuti esile kutsutud muutustega hormoonides.



7. SUURENENUD TÖÖVÕIMEKUS
calculandodividas.com.br/
Eakal inimesel on rohkem šansse kirjutada raamatut või töötada välja geniaalne plaan.
Üldse mitte seepärast, et ei ole vaja tööl käia ja et on palju vaba aega, vaid seetõttu, et tal muutub töörežiim.
Noorena tahavad pea kõik magada lõunani, aga vanemas eas muutuvad inimesed tavaliselt „lõokesteks”.
See ei ole kaugeltki mitte seotud unetusega.
Sagedamini ei vaja vanemad inimesed lihtsalt rohkem und kui 5-6 tundi selleks, et välja magada ja ennast puhanuna tunda. 

Seepärast varahommikul, tõenäoliselt neile kõige produktiivsemal päevaajal, on nad valmis suurteks tegudeks.


8. VÄHEM TRAHVE
Liiklusõnnetuste arv, mille on põhjustanud eakad inimesed, on palju väiksem keskmisest.
Uuuringute tulemused osutusid spetsialistide jaoks mõnevõrra üllatuslikuks, sest oodati vastupidist – ikkagi vanus, nägemine kehv, probleemid tervisega. Aga selgus, et alates 1997. aastast surmaga lõppenud eakate poolt põhjustatud avariide hulk alanes 42%-le.
See on esmajoones seotud juhtimisoskuste ning rahuliku sõiduga.



verywellfit.com
9. ROHKEM VASTUPIDAVUST
Statistika näitab, et „Raudmehe” maratoni jooksevad üldiselt paremini võistlejad, kelle vanus ületab 40 eluaastat.
Spetsialistid arvavad, et just vanus annab eelise võistlustel – tohutu vastupidavus, mida nõuab seda liiki sport, tuleb just aasatega.



10. EAKATEL ON OMA „ELUKUTSELINE” TÄHTPÄEV ehk pidu
See tähendab, et on veelgi enam põhjust kohtuda „eakaaslastega” ja sõpradega.
Ning tähistada põhjust, Rahvusvahelist eakate inimeste päeva - International Day of Older Persons – seda tähistatakse igal aastal 1. oktoobril alates 1991. aastast.



Kokkuvõtteks...
Terve oma pika elu kogevad inimesed erinevate füüsiliste ning vaimsete aktiivsuste harju.
Inimese elu on nii seatud, et erinevas vanuses ilmnevad erinevad võimekused.
Neid võimekusi saab üleval hoida pikka aega, ennast vormis hoides.
Õpetlased leiavad, et nooruse eliksiir on meie endi käes.
Geneetikud ütlevad, et kaua noor püsimine ja aktiivsena olemine-elamine sõltub ainult 25-30% ulatuses vanematelt saadud geenidest.
Kõik ülejäänu – see on meie suhtumine omaenda ellu.




Kogunud, toimetanud ja tõlkinud Ingrid Prass.
CopyRight ©

Allikad:

Postita kommentaar

Copyright © Manaratas. Designed by OddThemes