….ja kuidas sõeluda välja enda jaoks ebavajalikke inimesi.
Küsis kord üks mees oma sõbralt:
„Tead, mul on praegu korraga viis naist. Ära on tüüdanud, aga ühte neist välja valida ka ei oska. Kuidas ma saaksin seda teha?”
„Sõelu avameelsusega”, soovitas sõber.
„Mismoodi avameelsusega?”
„Vaat nii… Tunneta ennast täiesti vabalt, ja räägi kõikidele kõike, teiste kohta ka.”
„Kas see siis aitab?”
„Aga sa proovi!”
Läks mööda pool aastat. Sõbrad saavad jälle kokku.
„Noh, kuidas on? Kasutasid nõuannet?”
„See oli hea soovitus. Aitäh. Kui ma avameelseks muutusin, siis kaks naist loobusid kohe minuga kohtumast. Hea küll. See oli tõesti jõhker sõel. Järgi jäi kolm. Siin aga juhtus kõige huvitavam asi. Avastasin üsna pea, et ma ei suuda olla kõigi kolmega ühtmoodi avameelne. Ühele võisin rääkida kõike, teisele ainult pool, kolmandale mitte midagi. Samal ajal võisin ühest rääkida kõike, aga rääkida teisest keel ei paindunud. Lõppes asi sellega, et leidsin, et ühega saan rääkida kõigest, kuid temast ei tahtnud ma kellelegi rääkida.”
„Ja tema sul alles jäigi?”, oletas sõber.
„Just nii. Huvitav, et see lihtne meetod töötab nii hästi.”
„See töötab sellepärast nii hästi, et avameelsus – see on tunnete näitaja. Avameelsus sõelub üsna ruttu meile ebavajalikud inimesed välja. Kusjuures kõigil elujuhtumitel. Mina jätan alati need kõrvale, kellega ma ei suuda olla avameelne ja saan kuidagi iseenesest seotud olema sellega, kellega saan lobiseda.”
/Aleksandr Gordejev/
Tõlkinud Ingrid Prass.
Allikas:
http://tetapalitra.ru
Kommentaarid puuduvad