Ma hingan sind

http://www.bjorn-lieden.se/blog/?p=3402
Ma hingan sind, vana roostekarvane värav
 

ning sinu kriiksuvaid punaseid raudseid lillesid,
 

kui sa meeltes sõgedaid end avama kutsud

 

Hingan teid, aegunäinud muhklikud kivid,
 

kellel astun vahel pehkinud majade müüride
 

ning pehmet samblavaibalist pragunenud kiviaeda

 

Ja hingan sindki, kõdulõhnane kodune muld,
 

kes sa röötsakil aia ääres pikali oled maas,
 

hoides turjal taevalikku maailma raskust

 

Ja sind, kulla õrn väikseõieline lemmalts,
 

kes sa rõõmsalt seal niiskes varjus jalgupidi kasvad
 

ning liigses päikses nukralt norgu end lased

 

Ja tähetolmu, mis sinust klõpsatades tuulte poole
 

kaugele paiskub valla metsade ürgsest keelest,
 

et me kuuleks. Ja kuulaks. Ammu ununenud laulu...



Ingrid Prass

Postita kommentaar

Copyright © Manaratas. Designed by OddThemes